Siia rubriiki olen kogunud väljavõtteid vestlustest, mis mul on olnud suhteteraapias käivate meestega. Olen selle pealkirja alla kokku toonud teemad, mis korduvad suhtest suhtesse. Siin on meeste muresid, minu peegeldusi ja nõuandeid nendele muredele, samuti nende naiste peegeldusi. Mõnikord on naiste osa see, mida nad on jaganud üksnes mulle, individuaalteraapia raames. Sellest on kahju, et naised pole leidnud kas julgust, võimalust või oskust ennast mehele väljendada. Samas on ka suhteid, kus naine on end küll mehele väljendanud, kuid justkui kurtidele kõrvadele. Selle rubriigiga soovin anda nendele naistele tagasi nende hääle ja usu, et neil on õigus enda vajadusi väljendada.
Miks kõnelused mehega, kuigi räägin siin ka naistega?
Usun, et kui seda rubriiki loevad kasvõi mõned mehed, kel on tahet oma paarisuhe taas toimima panna, aitavad siinolevad mõtisklused neid edasi. Vahel piisab mõnest üksikust reast, et pusletükk kukuks kolksuga paika. Ja vahel on vaja enda äratundmist tuttavlikus dialoogis. Oleme kuulnud väidet, et paarisuhte kvaliteet sõltub peamiselt naisest – kui naine särab, on endaga rahus ja tasakaalus, teab oma väärtust, on kontaktis oma tunnetega ning oskab hoolitseda oma vajaduste eest, siis suudab ta jagada armastust ka väljapoole, oma mehel ja lastele. See väide on õige. Vale on aga eeldus, et suhtes olev naine saab olla seda kõike olnemata oma partneri panusest ja küpsusest. Mitteteadliku mehe naine ei saa kuigi kaua olla rahul oma suhtega. Hoolimatu mehe naine ei sära. Mõistmatu mehe naine hakkab kahtlema oma tunnete adekvaatsuses ja õiguses oma vajadusi neid väljendada.
Kajastan siin ka naiste lugusid ning proovin tuua ka nende vaatesse selgust. Kajastan neid lugusid, kus mõistmatuks või pidurdavaks pooleks on olnud naine. Ja rubriigi pealkirjaks jätan siiski „Kõnelused mehega“, sest ka need naised on oma südames soovinud mehega kõneleda, olla nähtud ja hoitud. Puudu on olnud arusaamast, et sedasama soovib ka partner.
Suhtel on alati kaks osapoolt. Ma soovin selle teadmise viia nii naiste kui meesteni. Üksi paarisuhte tantsu tantsida ei saa. Miely Cyrus väidab küll, et “I can take myself dancing. And I can hold my own hand.” Kõik naised võivad seda teha, kuid ainult juhul, kui on juba jõutud arusaamani, et “I can love me better than you can.”
Kõnelused mehega 1.
Kohtun teraapiakabinetis mehega, kes oma abielu juba lahutanud. Ta ei osanud õigel ajal abi otsida ega tõenäoliselt seda ka vastu võtta. Nüüd on mees üksi, nii emotsionaalselt kui füüsiliselt. Ta on tulnud individuaalteraapiasse, sest tunneb ennast koost lagunevat. On palju, mida ta praegu veel ei näe. Kuid tal on valmisolek ennast ja oma lõppenud paarisuhet minu abiga analüüsima asuda.
“Lahutasime, sest meil olid maailmavaatelised erisused. Mina soovisin võtta naist lihtsalt sellisena, nagu ta oli. Naine ootas paarisuhtelt , et me areneksime. Mina ei pidanud õigustatuks tema soovi, et ma peaksin mingis osas muutuma. Miks ma peaksin – kas ma sellisena siis olen ebapiisav, kõlbmatu? See tegi haiget ja ühtlasi tekitas trotsi.”
Selle mehe ekskaasat ma ei tunne, ei tulnud nad ju paariteraapiasse. Seega puudub mul veendumus selles osas, millised vormis eks oma vajadused partneri ette tõi. Võib olla polnud see alati meest austav, võib olla oli nende abielu hilisemas etapis ka süüdistamist ja vähe mõistmist. Ma ei tea. Kuid
ma kuulan hoolikalt, mida mees mulle nende suhte, naise sõnade ja nendevaheliste konfliktide kohta räägib. Kogutud info, oma kogemuste ja tunnetuse põhjal suudan ma siiski vaimusilma ette manada selle paarisuhte dünaamika. Ja ma räägin sellele mehele, mis mu silme ees kangastub. Teen seda sümboolselt.
Armas mees, muutus on ainuke asi maailmas, millele võid kindel olla. Sinu naine oli koosoldud aja jooksul muutunud, sinu suhe oli muutunud, ka sina olid muutunud. Isegi siis, kui hoidsid jäigalt kinni kõikidest vanadest mustritest ning keeldusid muutumast. Tegelikult olid ka siis muutunud – võib olla jäigaks, trotslikuks, võib olla isegi empaatiavõimetuks?
Me ei saa elada ilma muutumata. Küsimus on ainult, mis suuunas me valime muutuda. Ja kellega koos.
Kui sa oleksid soovinud jääda oma kallimaga kokku, oleksid saanud valida ühise teekonna. Vahet pole, kui erinevad te olite, oma suhtemaastikul oleksid saanud valida ühise raja. Suhtemaastik on keeruline, konarlik, mäestike ja kärestikega. Kas see polnud sinust mitte vastutustundetu jätta sellel teel ekslemine, kaardilugemine ja isegi vankrivedamine ning sõudmine oma naise hoolde? Võib olla oleks tal olnud vaja sinusuguse mehe musklijõudu, et paati ümberajamata kärestikest läbi sõuda? Võib olla ta kurnas end ära, kui pidi üksi teie seljakotte mäkke tassima? Sa jätsid ta ka siis üksi, kui ta palus sind appi, et seljakottidest üleliigne välja vista. “Ma ei jaksa seda kõike järgmise tipuni vedada! Mul on kogu jaks otsas.” ütles ta sulle abipaluvalt silma vaadates.
“Ära siis kanna seda kõike kaasas”, vastasid sina. “Viska osa koormast maha!“
Su naine ei saanud seda teha, ilma kotte läbi sorteerima.
Mida tegid sellel ajal sina? Ära ütle, et korjasid talle mäenõlvalt nurmenukke! Need olid kaunid ja päikeselised, kuid su naise nutetud silmad ei näinud enam seda ilu. Need olid liiga paistes
“Ma naeratasin talle, püüdsin olla talle hea mees, mitte temaga sõdida! Kuid ta ei väärtustanud seda. Vastupidi – kohati tundus, et see suisa ärritas teda, kui olin sõbralik, rõõmsameelne ja naeratasin talle.”
Kas võib olla, et su naine ootas sõbraliku naeratuse ehk vormistuse juurde ka sisu? Kas sõdimise asemel oleksid saanud talle pakkuda veel midagi peale naeratuse? Mehelikku vastutuse võtmist konflikti lahendamise eest, eilse õhkujäänud teema ülesvõtmise eest?
Kas oleks ehk aidanud, kui oleksid võtnud vastutuse ja öelnud:”Kallis, anna mulle palun andeks, et ma pole võtnud sind tõsiselt. Anna mulle palun andeks, et olen sind võtnud nagu ema – iseenesestmõistetavat, alati lahendusipakkuvat, kõikide probleemidega, kogu mu jäikuse, ükskõiksuse ja laiskusega hakkamasaavat ema!”
“Ma ei ole võtnud teda nagu ema! Ja ma ei olnud tema vastu ükskõikne! Ma ei ole olnud ka laisk! Vastupidi, olin töökas ja abivalmis igas toimetuses, mis kodus tegemist vajas”, lähed sa kaitsesse ka teraapiakabinetis.
Muidugi hoolisid sa oma naisest. Sa hoolitsesid külmiku sisu eest ning panid mustad nõud masinasse. Sa pidasid silmas, et rehvid oleksid õigeaegselt vahetatud. Ma tean, et sa olid töökas ning aitasid majapidamises. Kuid mismoodi see kõik haakub teie paarisuhtega? Sa räägid majapidamisest, kuhu panustasid. See teeb sinust Väikse Poisi, et sa unustasid ära, kes su kõrval on. Sa ei osanud näha, et su kõrval oli Naine! Olid Hea Poiss, kuid see on kaugel Heaks Meheks olemisest. Hea Poiss ja Hea Mees võivad sageli olla vastandid.
Hea Poiss täidab käske ning tunneb rõõmu sooritatud ülesannetest ning eeldab, et Emmegi rõõmustab ning tunnustab. Hea Mees aga ei oota, et teda kästakse. Ta ei jää järgmise ülesande ootele, temal on huvi ja tahet süüvida ise paarisuhte sügavustesse, et otsida üles kaart või pigem see kaart luua.
Heal Mehel ei ole hirmu küsida abi, kui kaardi koostamine käib üle jõu- ta otsib tee selle saja- aastase külaelaniku juurde, kellel on olemas kõik teadmised selle kärestikulise teekonna kohta, kes teab kõiki neid salakoopaid, auke ja lõkse, mis rajal meid ähvardavad. Selle saja- aastase Targa juurde julgeb minna ainult Mees. Ainult temas on niipalju vaprust ja julgust, et tunnistada :” Ma ei tea, kuidas selles kaoses ellu jääda. Ma ei tea, kuidas oma suhe vee peal hoida! Olen juba proovinud mitut moodi, kuid ma ebaõnnestun. Palun aita!”
Ainult Mees on sedavõrd küps, et ta on valmis vastu võtma kõik õpetussõnad, eemale kohkumata.
Mees on tänulik, kui osutatakse tema kitsaskohtadele, sest seal tunneb ta ära oma arengukohad. Mees ei võta Targa poolt väljatoodud näiteid süüdistuse ega halvustdmise, vaid juhistena.
” Sa oled proovinud paari kummuli hoida, kuid keera paat põhi allapoole, libiseb paremini,” ütleb Tark. Ja Mees tänab. Pisarsilmi. “Aitäh sulle! Kuidas ma küll ise selle peale ei tulnud? Ma lähen ja proovin kohe järele!”
Poiss seevastu ei täna, sest seeläbi ta tunnistaks, et on teinud vea. Poiss lähtub häbist ja süüst. Keegi tohi teada saada, et ta on eksinud. Mitte kellelegi ei tohi jääda isegi muljet, et ta on teinud vigu! Ja Poisil puudub vähimgi teadlikkus sellest, et just niimoodi häbi ja süütunde eest põgenedes kannab ta neid endaga kaasas. Igavesti. Kuni otsustab neile otsa vaadata ning sellest välja kasvada.
Poiss kardab saja- aastase Targa juurde minnagi – hirm lollina paista kuulub lapse olemuse juurde.
Poiss ei suudaks iialgi vastu võtta juhtnööre, millega on kaasas mõni näide möödanikust, näide selle kohta, kuidas enam pole vaja teha.
” Sinagi räägid kasvamisest, nagu mu naine. Miks ma pean kogu aeg kuskile pürgima? Kuhu ma peaksin kasvama? Kas toimiva paarisuhte eelduseks ei ole teineteise aktsepteerimine? Me peaksime leppima sellega, et teine inimene on teistsugune. Aga mitte üeitama teda ringi väänata,” oled sa ikka veel segaduses.
Muidugi on toimivas paarisuhtes vajalik teineteise aktsepteerimine. Meil tuleb aktsepteerida, et partnergi on lapsena haiget saanud, et temalgi on hingehaavad. Et temalgi on raske sellel suhtemaastikul orienteeruda. Me saame aktsepteerida ka oma partneri kaitseid, kinnitades endale:
“Jah, ma mõistan, see on see mehhanism, mille ta omandas lapsepõlves, tal on keeruline neid ksitseid maha panna.”
Kuid kogu seda aktsepteerimist saame teha protsessis – ainult sel juhul, kui me mõlemad oleme otsustanud nendest kaitsetest välja kasvada, ainult siis, kui me oleme valinud ühise tee, valinud teineteist sellel arenguteekonnal toetada.
Kui aga sinult üks partneritest üritab käia arenguteed (kärestikulist, mäletad), teine aga tõmbab teda tagasi, vanasse, seisvasse mülkasse, siis tegelikult see, kes üritab edasiliikkmise asemel maassekaevuda, ei aktsepteeri Elu ega Universumi seadusi. Elus on see, mis liigub. Elab see, mis on võimeline kasvama ja arenema. Kui üks seisab Elule vastu, sinna mülkasse uputaksegi…
Mees, kes sa oled praegu ekraani ees
Kui sa ütled, et ka sind ei huvita areng, on sinu elukreedo seista elule vastu. Võib olla ka sinu naine ei suuda elada elu, mis seisab. Kas sa tead, kas tema suudab elada partneriga, kes keeldub arengust? See mees siin ütles, et ei mõistnud, miks naine tundis end alandatuna, kuigi ta teda mitte kunagi ei alandanud. Kuid naise jaoks oli elu mehega, kes ei taha (ei viitsi) naise pärast mugavustsoonist välja tulla, alandav.
Mees, kus sa oled? Kas sinus, Väike Hea Poiss, on veel meest peidus, et tulla välja ja päästa teid ära? Ilma et naine teaks, kuidas, ilma et sul oleks manuaali, ilma et saaksid googeldada? Kas julged minna Külamehe juurde, võtta ta vastu oma teejuhina ja tunnistada oma senist saamatust? Väljendada oma tahet kõike muuta? Kas sinus on tahet paat õigetpidi keerata?
Kui ei ole, mine tal tee pealt eest! Lase naisel edasi olla Mees ning ära palu teda enam emaks. Nii saate mõlemad vabaks.